Läbi mütoloogia, ajaloo ja ühiskondade arengu on justkui terve inimkond arvanud, et üks ja ainus viis elada on asetada fallos pjedestaalile. Minu kodus on samuti falloste üleküllus igas ruumis kunstiliste esemete näol, kuid soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks tuleb nüüd riistadest mööda vaadata. Jah, ma tean, nad kuidagi tungivad iseenesest pildile, mõni hüppab püsti, kui näiteks raamatut tahan lugeda.. aga palun ühiskond, on aeg pöörata rohkem tähelepanu naistele.
Kliitorit tuleb hakata kiitma, sest kui me hakkame rohkem tähelepanu pöörama naiste heaolule, siis tasapisi liigume selle suunas, et igaüks meist aitab kaasa soolise võrdõiguslikkuse kujunemisele ühiskonnas. Elame ju siiski riigis, kus sooline palgalõhe on üks Euroopa suurimatest. 2020-ndal aastal oli suurim erinevus Lätis 22,3%-ga, millele järgnes Eesti 21,1%-ga. Auch.1
Palgalõhe ei ole siiski ainus lõhe, mis meeste ja naiste vahel aastate möödudes on väljakujunenud. Teadusmaailmas elab oma elu termin “orgasmilõhe”. Ideaalses maailmas oleks tegemist mõne tipprestorani roaga, mida me kõik mõned korrad nädalas endale lubada saaksime, kuid reaalsus on muidugi teine.
“Mida teile proua?”
“Lõhe ja kaks orgasmi!”
“Hästi. Ja mis küpsusastmega?”
Toores. See mõte on kahjuks toores, sest seksuaalsuse maailm on teadupoolest komplitseeritud ja orgasme nüüd küll keegi nii lihtsalt tellida ei saa. Vähemalt naised küll mitte. Orgasmilõhe näitab seksuaalse rahulduse saamist erinevates demograafilistes gruppides, milles tõuseb teravalt esile fakt, et heteroseksuaalsed naised kogevad vahekorra ajal kõige vähem orgasme. Ühendkuningriikides läbi viidud uuringus 1931 seksuaalselt aktiivse inimesega vanuses 18-59aastat ilmnes, et viimase vahekorra ajal sai orgasmi 91% meestest ja 64% naistest.2 2016-ndal aastal Soomes läbiviidud uuring näitas, et 90% meestest saab vahekorra ajal orgasmi, kuid naiste puhul kukkus protsent 50%-le.3
Palun kelner, kas nüüd saan oma lõhe lisadega? Ma juba ütlesin, et olen kodus orgasmidest loobunud!
Ma ei ütle siin sugugi suusoojaks, et kliitorit tuleb hakata kiitma. Kui Freud räägib peenisekadedusest ja fallose kummardamisest, siis ma sooviksin kliitori kiitmise patenteerida. Halloo! Kas keegi kuuleb mind? Intrigeeriv on olukorra juures see, et biseksuaalsed inimesed ja lesbid kogevad orgasme kordades rohkem. Ühes uuringus ennast biseksuaalsena määratlenud 14 naise näitel said nad 64% juhtudest alati orgasmi, kui nende partneriks oli naine aga kui partneriks oli mees, siis numbrid kukkusid trastiliselt vaid 7% peale.4
Orgasmilõhe on seega just teravalt tajutav meeste ja naiste vahelistes seksuaalvahekordades. Võiks ju mõelda, et lesbidel on haldja imetolmu täis libestipurgid ja pihustatavad feromoonid, mis sulle neli orgasmi järjest kingivad, kuid tegelikult nad on tavalised inimesed, kellel on käed ja kliitorid. Seetõttu olen ka seda meelt, et kui sa oled mees ja sind vähegi huvitab naise õnnelikuks tegemine, siis enne stardipaugu andmist hinga sügavalt sisse ja õpi enda rahulduse saamine viivuks kõrvale heitma. Kui mitte partneri naudingu, siis soolise võrdõiguslikkuse missiooni nimel.
Naised – on aeg mõelda enda heaolu peale! Seksuaalne rahuldus on tähtis osa sellest! Ma kordan, et kõik vahekorrad ei pea orgasmiga lõppema. Intiimsed olukorrad kahe inimese vahel ei ole määratletavad kehavedelike vahetusega. Kõige intiimsemad hetked elus on tihtipeale süütud vestlused lapsepõlve mälestustest või teineteise toetamine raskel ajal, kui lohutavaid sõnu on keeruline leida. Orgasmilõhe on tekkinud nii mõneski mõttes seetõttu, et kultuurilises kontekstis alavääristatakse naiste seksuaalset naudingut ja kliitori stimulatsiooni. Meeste seksuaalset naudingut ja vahekorra tähtsust kiputakse jällegi üle väärtustama. Statistikast ilmneb, et naiste jaoks on partneri nauding tihtipeale olulisem, kui nende enda oma. Naised võivad arvata, et nad ei ole õigustatud saama orgasme või nad ei oska partneriga enda naudingu eesmärgil suhelda, mis toob meid tagasi selleni, kui oluline on seksuaalne kommunikatsioon inimsuhetes.5
1 Euroopa Parlament (2020) Sooline palgalõhe Euroopas: faktid ja arvud (infograafika)
2,4,5 Mahar, E., Mintz, L. (2020) Orgasm Equality: Scientific and Societal Implications
3 Kontula, S., Miettinen, A. (2016) Determinants of Female Sexual Orgasms
